Mida on vaja enne kodulehe tellimist?

Kodulehe tellimiseks ei pea sul olema valmis tekste, kindlat lehtede arvu ega kausta professionaalsete fotodega. Alustuseks on vaja selget infot oma ettevõtte kohta: mida pakud, kellele, kus tegutsed ja kuidas klient sinuga ühendust saab.

Veebitegijaga saab koos paika panna, kuidas seda infot esitada, millist ülesehitust leht vajab ja millised tehnilised lahendused sobivad. Mõned materjalid võivad lisanduda töö käigus. Enne alustamist tasub lihtsalt kokku leppida, kes mille eest vastutab ja millal midagi vaja läheb.

Sa ei pea veebilehte enne tellimist ise valmis mõtlema

Kodulehe lähteülesanne ehk briif võib kõlada nagu dokument, mille koostamiseks peab juba veebiarendusest aru saama. Tegelikult on selle eesmärk anda tegijale sinu ettevõttest piisav ülevaade, et ta saaks teha põhjendatud ettepaneku.

Ettevalmistuse võib jagada kolmeks.

Enne tellimist tasub teada oma äri puudutavaid fakte. Milliseid teenuseid osutad? Kes neid ostab? Kas teenindad kliente kohapeal või sõidad nende juurde? Millist infot inimene enne ühenduse võtmist vajab?

Koos veebitegijaga saab otsustada esitusviisi. Siia kuuluvad lehe ülesehitus, pealkirjad, visuaalne suund, nuppude sõnastus ja see, milline info väärib eraldi lehte.

Osa materjale võib tulla hiljem. Näiteks uus meeskonnafoto või põhjalikum tehtud tööde valik ei pruugi takistada planeerimise alustamist. Kui aga kogu lehe keskmes on konkreetne toode, tuleb selle kirjeldused ja pildid tööplaanis varakult arvesse võtta.

Kõike ei ole vaja esimeseks vestluseks valmis saada. Vaja on aru saada, mis on olemas ja mis tuleb veel teha.

Milline info tasub enne kokku koguda?

Kõige kasulikum algmaterjal on konkreetne ja igapäevane. Kirjuta üles ettevõtte nimi, tegevusala, peamised teenused või tooted, kliendid ning kontaktandmed, mida soovid avalikult näidata.

Seejärel mõtle küsimustele, mida kliendid sinult juba küsivad. Ehitustööde puhul võivad need puudutada teeninduspiirkonda, tööde mahtu ja hinnapakkumise saamist. Ilusalongi puhul teenuseid, hindu, asukohta ja broneerimist. Konsultandi puhul seda, milliste probleemidega tema poole pöörduda ja kuidas koostöö algab.

Need küsimused aitavad leida infot, mis peab kodulehel nähtav olema. Restorani lahtiolekuajad on külastajale praktiline vajadus; ainult kokkulepitud kohtumistega töötav nõustaja ei pruugi neid üldse vajada.

Kui hinnad on avalikud ja piisavalt püsivad, pane need kirja. Kui hind sõltub töö mahust, selgita selle kujunemist: mida pead kliendilt teadma, enne kui saad pakkumise teha? Numbrite väljamõtlemise asemel saab lehel arusaadavalt kirjeldada hinnapäringu järgmist sammu.

Anna teada ka olemasolevast kodulehest, domeenist ja ettevõttega seotud kontodest. Esialgu piisab ülevaatest, mis sul olemas on ning kelle käes on ligipääsud. Paroole ei ole vaja briifi sisse kirjutada.

Kas kodulehe tekstid peavad valmis olema?

Ei pea tingimata. Küll aga peab keegi andma sisendi, mille põhjal tekstid sünnivad.

Ettevõtjana tead sina, mida teenus sisaldab, kellele see sobib, millised on hinnad ja tingimused ning mida saad kliendile lubada. Veebitegija saab aidata selle info järjestada, lühemaks kirjutada ja sobivateks leheosadeks jagada. Täpne tööjaotus tuleb enne kokku leppida.

Näiteks sellisest sisendist on juba kasu:

Teeme vannitubade remonti Tartus ja lähiümbruses. Võtame ette nii väiksemaid parandusi kui ka tervikremonti. Hinnapakkumiseks vajame ruumi mõõte ja paari fotot. Materjalide valikul saame nõu anda.

Selles on olemas teenus, piirkond, tööde ulatus ja järgmine samm. Sellest saab kujundada teenusekirjelduse ning päringuvormi juhise. Lause „Pakume kvaliteetseid ja kliendikeskseid lahendusi” annab tegijale märksa vähem materjali.

Sa ei pea ise välja mõtlema avalehe löövat pealkirja ega otsustama, kas nupul peaks olema „Küsi pakkumist” või „Kirjelda oma tööd”. Alustuseks sobivad märksõnad, varasem pakkumise kirjeldus või vastused kliendi tavapärastele küsimustele.

Enne töö algust lepi kokku, kas pakkumine sisaldab tekstide koostamist, olemasoleva teksti toimetamist või ainult valmis tekstide lehele lisamist. Need on erineva mahuga tööd. Faktid ja lubadused tuleb sul igal juhul üle vaadata, sest veebitegija ei saa ise otsustada sinu garantiitingimusi ega teenuse sisu.

Ka kujundust on lihtsam hinnata päris sisuga. Kui lõplik sõnastus veel muutub, võib alustada sisulisest tööversioonist. Nii on näha, kas teenuse selgitamiseks piisab ühest lõigust või vajab see rohkem ruumi.

Milliseid pilte on kodulehele vaja?

Piltide vajadus sõltub sellest, mida klient enne otsustamist näha tahab.

Restorani puhul annavad toidud ja ruum palju infot. Iluteenuse puhul võib inimene soovida näha töötulemusi ja teenindajat. Ehitaja puhul aitavad tehtud tööde fotod mõista töö laadi ning taset. Majutuse või füüsilise toote puhul on pildid otsuse tegemisel sageli keskse tähtsusega.

Nõustamise või raamatupidamisteenuse leht võib vajada hoopis vähem fotosid. Seal võivad suurema töö teha selge teenusekirjeldus, loetav ülesehitus ja info inimese kohta, kellega koostööd alustatakse.

Kogu esmalt kokku olemasolevad päris fotod. Saada võimalusel originaalfailid, mitte sotsiaalmeediast salvestatud väikesed versioonid. Hästi valgustatud ja terav telefonifoto võib olla kasutatav, kuid seda peab vaatama kavandatud paigutuses: kitsas püstfoto ei pruugi sobida laia avapildina.

Veebitegija saab aidata valida, millised pildid töötavad ja millistest on puudu. Kui vaja on uusi fotosid, tasub enne pildistamist kokku leppida, mida pildistada ja kus neid kasutada. Nii ei telli sa fotosessiooni teadmata, milliseid kaadreid leht tegelikult vajab.

Täiusliku fotokogu puudumine ei pea takistama esimest vestlust. Samas ei tasu tegelikke tööpilte automaatselt asendada üldiste pildipangafotodega, kui just sinu töö tulemus on see, mida klient hinnata soovib.

Kas logo ja bränd peavad olemas olema?

Kodulehe tellimiseks ei pea sul olema mahukat brändiraamatut. Ka valmis logo puudumine ei välista alustamist, kuid sellest tuleb veebitegijale kohe rääkida.

Kui logo on olemas, saada võimalusel selle algfail või kvaliteetne vektorfail. Lisa olemasolevad värvid, kirjatüübid või muud kujundusmaterjalid, mida ettevõte juba kasutab. Nii saab hinnata, mida veebis jätkata ja kas midagi vajab kohandamist.

Kui visuaalset identiteeti veel ei ole, mõtle ettevõtte iseloomule. Kas sinu teenus peaks mõjuma eelkõige vaoshoitud ja täpsena, sooja ja isiklikuna või julge ja väljendusrikkana? Abiks on ka paar näidet koos selgitusega: „Siin meeldib mulle rahulik ülesehitus” ütleb rohkem kui „Tahaks midagi ilusat”.

Inspiratsiooni võib otsida tehtud veebilehtede seast, kuid eesmärk ei ole kellegi kujundust üle võtta. Näited aitavad oma eelistusi sõnastada.

Ühtne visuaalne suund on vajalik ka väikesele lehele. See ei tähenda automaatselt eraldi suurt brändinguprojekti. Küll tuleb kokku leppida, kas logo või muu puuduva kujundusmaterjali loomine kuulub tellimusse.

Kas ma pean teadma, mitu lehte kodulehele vaja on?

Üldjuhul ei pea. Esmalt kirjelda oma pakkumist ja seda, mida inimene peaks kodulehel teha saama. Lehtede arv saab sellest lähtuda.

Üheleheline veeb võib sobida siis, kui pakkumine on lihtne, teenuseid vähe ja külastaja saab vajaliku info loomulikult ühelt lehelt: mida pakud, kellele, millistel tingimustel ja kuidas ühendust võtta. Näiteks võib ühe kindla teenusega alustav ettevõte saada kogu vajaliku info esitada ühe selge tervikuna.

Mitmeleheline veeb võib olla põhjendatud, kui teenused erinevad sisuliselt ja vajavad põhjalikumat selgitust. Eraldi ruumi võivad vajada ka tehtud tööd, meeskond või ettevõtte taust. Kui inimene otsib konkreetset teenust, saab eraldi teenuseleht vastata täpselt tema küsimustele.

Iga teenus ei vaja siiski automaatselt oma lehte. Kui eraldi lehtedele jääks vaid paar peaaegu ühesugust lauset, tasub kaaluda nende koondamist. Lehtede arv üksi ei muuda sisu kasulikumaks ega taga otsingus nähtavust.

Sitepopi ühelehelise ja mitmelehelise veebi paketid annavad kaks võimalikku lähtekohta. Sobiva mahu valimiseks on kasulikum saata teenuste kirjeldused kui määrata ette näiteks „vajame seitset lehte”.

Kas domeen ja veebimajutus peavad juba olemas olema?

Domeen on sinu veebiaadress, näiteks ettevõttenimi.ee. Veebimajutus on tehniline keskkond, kus veebileht töötab. Neid ei pea enne kodulehe tellimist tingimata ise korraldama.

Kui domeen on olemas, ütle, kelle juures see on registreeritud ja kes seda haldab. Hiljem võib ühendamiseks vaja minna ligipääsu või senise haldaja abi. Kui kasutad sama domeeniga e-posti, maini ka seda, et veebilehega seotud muudatuste juures saaks olemasoleva e-postiga arvestada.

Kui domeeni veel ei ole, saab selle valida töö käigus. Sina ei pea oskama seadistada nimeservereid ega tundma serverite tööd. Küll peaks olema selge, kelle nimel domeen on, kuidas ligipääse hallatakse ja kuidas säilib ettevõttel kontroll oma veebivara üle.

Sitepopi pakettides on domeeni esimene aasta hinnas ning majutus ja hooldus kuuluvad teenuse juurde. Kliendil ei ole vaja veebimajutust eraldi otsida. Kodulehe eelarvet võrreldes tasub eristada ühekordset valmistamistasu ja igakuist hooldustasu; neist räägib lähemalt kodulehe hinna ülevaade.

Mida privaatsuse kohta läbi mõelda?

Kui lehele tuleb päringuvorm, mõtle, milliseid andmeid on päringule vastamiseks tegelikult vaja ning kes neid vastu võtab. Analüütika ja küpsiste kasutamine toob samuti kaasa küsimusi, mis tuleb enne avaldamist läbi vaadata.

Vajalik privaatsusteave ja muud teavitused sõltuvad lehe toimimisest ning kasutatavatest teenustest. Ettevõtte tegevusest võib sõltuda ka see, millised ettevõtte- ja kontaktandmed tuleb avaldada.

Briifi jaoks piisab alustuseks plaanitud funktsioonide kirjeldusest. Konkreetsete tekstide ja nõuete sobivust tuleb kontrollida enne lehe avaldamist, vajaduse korral pädeva nõustajaga.

Lühike nimekiri, mille saad veebitegijale saata

Kopeeri järgnev endale märkmetesse ja täida nii palju, kui praegu tead. See on vestluse lähtekoht, mitte kohustuslik kontrolltöö.

• Ettevõte: nimi ja lühike tegevuse kirjeldus.
• Pakkumine: peamised teenused või tooted ning mida need sisaldavad.
• Kliendid: kellele pakkumine sobib ja milliste küsimustega nad sinu poole tulevad.
• Järgmine samm: mida soovid, et külastaja teeks, näiteks helistaks, saadaks päringu või broneeriks.
• Kontaktid: avalikud kontaktandmed ning vajaduse korral asukoht, teeninduspiirkond ja lahtiolekuajad.
• Hinnad ja tingimused: olemasolev info, kui see peaks olema avalik.
• Olemasolevad materjalid: domeen, praegune veebileht, tekstid, logo ja fotod, kui neid on.
• Soovi korral näited: kaks-kolm veebilehte koos lühikese selgitusega, mis sulle nende juures sobib.

Puuduva punkti juurde võidki kirjutada „veel lahtine”. See aitab tegijal näha, millised otsused vajavad ühist arutelu.

Mis saab pärast esmast infot?

Järgmine samm on vaadata koos üle töö ulatus: mida leht peab sisaldama, millised materjalid on kasutatavad, mida tuleb juurde teha ja kes selle eest vastutab. Siis saab kokku leppida ka ajakava.

Sitepopis täidab klient enne töö algust briifi oma ettevõtte kohta. Valmis reklaamteksti pole vaja — olulisem on selgelt kirjeldada, mida pakud, kellele ja kuidas sinu ettevõte töötab. Selle põhjal saab paika panna veebilehe struktuuri ja sisu.

Kiire valmimine eeldab, et vajalik info ja kokkulepitud materjalid on olemas. Seepärast on kasulik eristada kohe alustamiseks vajalikku sellest, mida saab hiljem lisada. Nii tead enne tellimist, mida sinult oodatakse, ilma et peaksid ise veebilehe iga pealkirja ja tehnilise valiku ära otsustama.